1. Hüdraulilise löögi vältimine, kui hüdrauliline kolb pidurdatakse, aeglustatakse või peatub järsult käigu keskmises asendis.
Paigaldage hüdraulilise silindri sisse- ja väljalaskeavale väikesed, kiire reageerimise ja suure tundlikkusega kaitseklapid; kasutage heade dünaamiliste omadustega rõhuregulaatorklappe (näiteks väike dünaamiline reguleerimine); vähendage ajamienergiat, st kui vajalik ajamijõud on saavutatud, vähendage süsteemi töörõhku nii palju kui võimalik; vasturõhuklapiga süsteemis suurendage vasturõhuklapi töörõhku korralikult; vertikaalse jõuülekande või vertikaalse hüdraulilise masina lohistusplaadi hüdraulilises juhtimisahelas tuleks paigaldada kiire langetusega tasakaalustusventiil või vasturõhuklapp; kasutage kahekiiruselist konversiooni; hüdraulilise löögi lähedale paigaldage põiekaar; hüdraulilise löögi energia neelamiseks kasutage kummivoolikut; õhu vältimiseks ja eemaldamiseks.
2. Vältige hüdraulilise silindri kolvi põhjustatud hüdraulilist lööki, kui see käigu lõpus peatub või tagurdab.
Sellisel juhul on üldiseks ennetusmeetodiks hüdrosilindrisse puhverseadme paigaldamine, mis suurendab õli tagasivoolutakistust, kui kolb ei ole jõudnud lõpp-punkti, et aeglustada kolvi liikumiskiirust.
Nn hüdrauliline löök tekib siis, kui masin voolava vedeliku ja liikuvate osade inertsi tõttu äkiliselt käivitub, peatub, nihkub või muudab suunda, mille tagajärjel tekib süsteemis hetkega väga kõrge rõhk. Hüdrauliline löök mitte ainult ei mõjuta hüdraulikasüsteemi jõudluse stabiilsust ja töökindlust, vaid põhjustab ka vibratsiooni, müra ja lahtisi ühendusi ning võib isegi torujuhtme puruneda ja hüdraulikakomponente ja mõõtevahendeid kahjustada. Kõrgsurve- ja suure vooluhulgaga süsteemides on tagajärjed tõsisemad. Seetõttu on oluline hüdraulilist lööki vältida.
3. Meetod hüdraulilise löögi vältimiseks, mis tekib suunaventiili kiirel sulgemisel või sisse- ja tagasivooluavade avamisel.
(1) Suunaventiili töötsükli tagamiseks tuleks suunaventiili sisse- ja tagasivooluavade sulgemis- või avamiskiirust võimalikult palju aeglustada. Meetod on järgmine: suunaventiili mõlemas otsas tuleb kasutada summuteid ja suunaventiili liikumiskiirust saab reguleerida ühesuunalise drosselklapiga; elektromagnetilise suunaventiili suunaahelat saab vahetada, kui suure suunakiiruse tõttu tekib hüdrauliline löök. Kasutage summutiga elektromagnetilist suunaventiili; vähendage suunaventiili juhtimisrõhku vastavalt; vältige õlikambrite lekkimist suunaventiili mõlemas otsas.
(2) Kui suunaventiil ei ole täielikult suletud, väheneb vedeliku voolukiirus. Meetod seisneb suunaventiili sisse- ja tagasivooluportide juhtimiskülje struktuuri parandamises. Iga ventiili sisse- ja tagasivooluportide juhtimiskülje struktuur on mitmesugune, näiteks täisnurkne, koonusjas ja aksiaalne kolmnurkne soon. Täisnurkse juhtimiskülje kasutamisel on hüdrauliline löök suur; koonusja juhtimiskülje kasutamisel, nagu süsteemis, kui liikuva koonuse nurk on suur, on hüdrauliline löök suurem kui rauamaagi puhul; kui külje juhtimiseks kasutatakse kolmnurkset soont, on pidurdusprotsess sujuvam; eelpidurduse efekt juhtventiiliga on parem.
Valige pidurikoonuse nurk ja pikkus mõistlikult. Kui pidurikoonuse nurk on väike ja pidurikoonuse pikkus pikk, on hüdrauliline löök väike.
Valige õigesti kolmeasendilise tagasikäiguklapi tagasikäigu funktsioon ja määrake mõistlikult tagasikäiguklapi avamissuurus keskmises asendis.
(3) Suunaventiilide (näiteks pinnalihvijate ja silindriliste lihvijate) puhul, mis vajavad kiiret hüpet, ei saa kiire hüpe olla suluseisus, st konstruktsioon ja suurus peaksid olema sobitatud nii, et suunaventiil oleks pärast kiiret hüpet keskmises asendis.
(4) Suurendage torujuhtme läbimõõtu õigesti, lühendage torujuhet suunaventiilist hüdrosilindrini ja vähendage torujuhtme painutamist.
Postituse aeg: 24. detsember 2024
